Vabank! Kes oleks võinud arvata, et ma kunagi sinna tagasi lähen. Olukord ei olnud arvatust hullem. Parem oli. Üllatus, mida ma ei osanud oodata. Võibolla oli see kõik tegelikult alguse saanud õhtu esimesest mohhitost, mis imekombel tehti Kaheksas välja. Ma arvan, et kõik peaksid mohhitosid jooma. Igatahes, sealt edasi Vabanki. Vip kohtlemist me küll ei saanud, aga tervitus dringid olid ootamas(mingisugune Sangria ja Viina kokteil). Need ei olnud head. Edasi järgnes käik WC'sse, kus nägin kohe potentsiaalset ohtu: endist töökaaslast Kristiine Keskuse päevilt; Heidi oli seal. Mul vedas ja tema oli liiga bizi ühe härrasmehe sebimisega. Sealt edasi järgnes palju tantsu, paus, üks mohhito veel ja edasi tantsuga.
Poleks kunagi arvanud, et leidub koht, kus ma ennast liiga vanana tunnen. Aga sellegi poolest tänud oma õele ja tema sõbrannale, kes ei pööranud pead piinlikusest kõrvale kui ma hoogu sattusin.
Nüüdseks olen juba kodus ja maha rahunenud ja ka meik on kadunud näolt. Klubi "mina" on jälle teadmata ajaks uinunud.
Head ööd!
